Kui arvate, et meeste võitlus näokarvade eemaldamisel on tänapäevane, on meil teile uudiseid. On arheoloogilisi tõendeid selle kohta, et hilisel kiviajal raseerisid mehed tulekivi-, obsidiaani- või karbikildudega või isegi kasutasid karpe nagu pintsette. (Out.)
Hiljem katsetasid mehed pronksist, vasest ja rauast habemenuga. Jõukatel oleks võinud olla isiklik juuksur, samas kui meie ülejäänud oleksime juuksuripoodi külastanud. Ja alates keskajast võisite juuksurit külastada, kui vajasite operatsiooni, verepilutamist või hammaste eemaldamist. (Kaks lindu, üks kivi.)

Viimasel ajal kasutasid mehed terasest sirget habemenuga, mida kutsuti ka “kõrilõikajaks”, sest… noh, see on ilmselge. Selle noaga sarnane disain tähendas, et seda tuli teritada lihvimiskivi või nahast stropiga ning selle kasutamine nõudis märkimisväärseid oskusi (rääkimata laseritaolisest fookusest).

MIKS ME ESIMESE KOHTA HAKKAMA HAKASME?
Selgub, et paljudel põhjustel. Muistsed egiptlased raseerisid oma habet ja pead, tõenäoliselt kuumuse tõttu ja tõenäoliselt selleks, et hoida täid eemal. Kui näokarvade kasvatamist peeti ebasobivaks, kandsid vaaraod (isegi mõned naised) jumal Osirist jäljendades valehabet.

Hiljem võtsid Aleksander Suure valitsusajal kreeklased raseerimise omaks. Seda tava julgustati laialdaselt sõdurite kaitsemeetmena, takistades vaenlasel käest-kätte võitluses nende habet haaramast.

MOEEDE VÕI FAUX PAS?
Meestel on näokarvadega armastus-viha suhe olnud aegade algusest peale. Läbi aastate on habet peetud kasimatuks, ilusaks, religioosseks vajaduseks, tugevuse ja mehelikkuse märgiks, lausa räpaseks või poliitiliseks avalduseks.

Kuni Aleksander Suureni lõikasid vanad kreeklased habet ainult leinaajal. Teisest küljest pidasid noored Rooma mehed umbes 300 eKr oma eelseisva täiskasvanuea tähistamiseks "esmakordse raseerimise" peo ja kasvatasid habet ainult leina ajal.

Umbes Julius Caesari ajal matkisid Rooma mehed teda habeme välja kitkumisega, ja seejärel tõi Hadrianus, Rooma keiser aastatel 117–138, habeme uuesti stiili.

Esimesed 15 USA presidenti olid habemeta (ehkki John Quincy Adams ja Martin Van Buren kandsid muljetavaldavat lambaliha.) Seejärel valiti Abraham Lincoln, kõigi aegade kuulsaima habe omanik. Ta alustas uut suundumust – enamikul teda järginud presidentidel olid näokarvad kuni Woodrow Wilsonini 1913. aastal. Sellest ajast peale on kõik meie presidendid olnud puhtalt raseeritud. Ja miks mitte? Raseerimine on jõudnud kaugele.