Kui arvate, et meeste võitlus näokarvade eemaldamisega on tänapäevane nähtus, siis meil on teile uudiseid. On arheoloogilisi tõendeid selle kohta, et hilisel kiviajal raseerisid mehed oma habemeid tulekivi-, obsidiaani- või karbikildudega või kasutasid karpe pintsettidena. (Ai.)
Hiljem katsetasid mehed pronksist, vasest ja rauast habemenugadega. Jõukatel võis olla isiklik habemeajaja, samas kui ülejäänud meist külastasid habemeajaja töökoda. Ja alates keskajast võidi habemeajajat külastada ka siis, kui vajati operatsiooni, vere laskmist või hamba väljatõmbamist. (Kaks kärbest, üks hoop.)

Uuemal ajal kasutasid mehed terasest habemenuga, mida kutsuti ka „kurgulõikajaks“, sest… noh, see oli ilmselge. Selle noataoline disain tähendas, et seda tuli teritada lihvkivi või nahkrihmaga ning selle kasutamiseks oli vaja märkimisväärset oskust (rääkimata laserilaadsest teravustamisest).

MIKS ME ÜLDSELT HAKKASIME HAKKAMA?
Selgub, et põhjuseid on palju. Muistsed egiptlased ajasid habeme ja pea kiilaks, võimalik, et kuumuse pärast ja ilmselt ka täide peletamiseks. Kuigi näokarvade kasvatamist peeti ebaviisakaks, kandsid vaaraod (isegi mõned naised) jumal Osirise eeskujul valehabet.

Kreeklased võtsid raseerimise omaks Aleksander Suure valitsemisajal. Seda tava julgustati laialdaselt sõdurite kaitsemeetmena, et takistada vaenlasel käsivõitluses habemest haaramast.

MOEAVALDUS VÕI VÕLTSUS?
Meestel on näokarvadega olnud armastuse ja vihkamise suhe juba aegade algusest. Läbi aastate on habet peetud hooldamata, ilusaks, religioosseks vajaduseks, jõu ja mehelikkuse märgiks, lausa räpaseks või poliitiliseks avalduseks.

Kuni Aleksander Suureni lõikasid vanad kreeklased habet ainult leina ajal. Seevastu pidasid noored Rooma mehed umbes aastal 300 eKr oma eelseisva täiskasvanuks saamise tähistamiseks „esimese habemeajamise“ pidu ja kasvatasid habet ainult leina ajal.

Umbes Julius Caesari ajal jäljendasid Rooma mehed teda habeme kitkumisega ja seejärel tõi Rooma keiser Hadrianus, kes oli valitsenud aastatel 117–138, habeme uuesti moodi.

Esimesed 15 USA presidenti olid habemeta (kuigi John Quincy Adamsil ja Martin Van Burenil olid muljetavaldavad lambalihakotletid). Seejärel valiti Abraham Lincoln, kõigi aegade kuulsaima habeme omanik. Tema pani aluse uuele trendile – enamikul tema järgsetel presidentidel olid näokarvad, kuni Woodrow Wilsonini 1913. aastal. Ja sellest ajast alates on kõik meie presidendid olnud puhtalt raseeritud. Ja miks mitte? Raseerimine on kaugele arenenud.