Raseerimine on tänapäeva meeste igapäevaelu lahutamatu osa, kuid kas teadsite, et ka iidsetel hiinlastel oli oma raseerimisviis. Iidsetel aegadel polnud raseerimine mitte ainult ilu pärast, vaid seotud ka hügieeni ja usuliste tõekspidamistega. Vaatame, kuidas muistsed hiinlased raseerisid.

Vana-Hiina raseerimise ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Iidsetel aegadel oli raseerimine oluline hügieeniharjumus ja inimesed uskusid, et näo puhtana hoidmine võib ennetada haigusi ja nakkusi. Lisaks oli habemeajamine seotud ka religioossete rituaalidega ning mõned usulised tõekspidamised nõudsid usklitelt vagaduse näitamiseks habeme raseerimist. Seetõttu oli raseerimisel iidses Hiina ühiskonnas oluline tähtsus.

Vana-Hiina raseerimise viis erines tänapäevasest. Iidsetel aegadel kasutati raseerimiseks mitmesuguseid tööriistu, millest levinuim oli pronksist või rauast valmistatud habemenuga. Need pardlid olid tavaliselt ühe- või kaheteralised ning inimesed said neid kasutada oma habeme ja juuste kärpimiseks. Lisaks kasutavad mõned inimesed habemenuga teritamiseks abrasiivseid kive või liivapaberit, et tagada tera teravus.

Ka muistses Hiinas habemeajamisprotsess erines tänapäevasest. Iidsetel aegadel raseerisid tavaliselt professionaalsed juuksurid või pardlid. Need spetsialistid kasutavad näonaha ja habeme pehmendamiseks enne habemeajamisvahendi kasutamist tavaliselt kuumi rätikuid. Mõnes jõukas peres kasutavad inimesed habemeajamisele lõhna lisamiseks ka parfüümi või vürtse.

Muistsed hiinlased raseerimisele omistatud tähtsust on näha ka mõnes kirjandusteoses. Iidsetes luuletustes ja romaanides võib sageli näha raseerimise kirjeldusi ning inimesed peavad raseerimist elegantsi ja rituaali ilminguks. Muistsed literaadid ja teadlased jõid habemeajamise ajal ka teed ja lugesid luuletusi ning pidasid raseerimist kultuurisaavutuste ilminguks.