Raseerimine on tänapäeva meeste igapäevaelu lahutamatu osa, aga kas teadsite, et ka muistsetel hiinlastel oli oma raseerimisviis. Iidsetel aegadel ei olnud raseerimine ainult ilu pärast, vaid seotud ka hügieeni ja usuliste tõekspidamistega. Vaatame, kuidas muistsed hiinlased raseerisid.

Habemeajamise ajalugu Vana-Hiinas ulatub tuhandete aastate taha. Iidsetel aegadel oli habemeajamine oluline hügieeniharjumus ning inimesed uskusid, et näo puhtana hoidmine aitab ennetada haigusi ja nakkusi. Lisaks oli habemeajamine seotud ka religioossete rituaalidega ning mõned religioossed uskumused nõudsid usklikelt habeme ajamist vagaduse näitamiseks. Seetõttu oli habemeajamisel Vana-Hiina ühiskonnas oluline tähendus.

Muistsete hiinlaste raseerimisviis erines tänapäeva omast. Muistsel ajal kasutasid inimesed raseerimiseks mitmesuguseid tööriistu, millest levinuim oli pronksist või rauast habemenuga. Need habemenoad olid tavaliselt ühe- või kahe teraga ning inimesed said nendega habet ja juukseid trimmida. Lisaks kasutasid mõned inimesed habemenuga teritamiseks abrasiivkive või liivapaberit, et tagada tera teravus.

Muistses Hiinas erines raseerimisprotsess tänapäevast. Vanal ajal raseerisid tavaliselt professionaalsed habemeajajad või pardlid. Need professionaalid kasutavad enne habemenuga raseerimist tavaliselt näonaha ja habeme pehmendamiseks kuumi rätikuid. Mõnedes jõukates peredes kasutatakse raseerimisele aroomi lisamiseks ka parfüüme või vürtse.

Muistsete hiinlaste habemeajamise olulisust võib näha ka mõnes kirjandusteoses. Iidsetes luuletustes ja romaanides võib sageli näha habemeajamise kirjeldusi ning inimesed peavad habemeajamist elegantsi ja rituaali ilminguks. Muistsed kirjamehed ja õpetlased jõid habemeajamise ajal teed ja lugesid luuletusi ning pidasid habemeajamist kultuurilise saavutuse ilminguks.